Üks vanemaid tantsuliike üldse on rahvatants

detsember 15, 2017 Posted in Uncategorized by Kommentaare pole

Rahvatants on juba iidsetest aegadest peale aidanud inimesel väljendada on tundeid ja meeleolu ning rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Samuti on rahvatants üks rahvuse identiteedi näitaja ja rahvusliku mälu väljendusvorme. Rahvatantsud on väga tugevalt seotud rahva traditsioonidega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku ja lavarahvatantsu. Pärimusliku rahvatantsu puhul antakse see tavaliselt edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Eestis on aga paljud pärimuslikud rahvatantsudki talletatud skeemide- kirjelduste abil. See on ka väga vajalik, sest nii nagu vanasti, põlvkonnalt- põlvkonnale antakse rahvatantsu edasi ehk ainult Setomaal ja Kihnus. Paljusid rahvatantse tantsitakse ajast aega, palju on aga ka selliseid rahvatantse, mis on ületanud riigi piirid. Tantsime ju meiegi valssi ja reilenderit, mis on pärit Saksamaalt ja Austriast. Samuti on paljud meist kuulnud ja kujutavad ette, mis tantsud on kadrill ja menuett, kuigi nad on pärit neljateistkümnenda – viieteistkümnenda sajandi Prantsusmaalt. Paljud seltskonnatantsud on alguse saanud rahvatantsudest ning paljud rahvatantsud massidesse läinud seltskonnatantsudest.

Eestis pole rahvatantsudel väga pikka ajalugu. Ilmselt on see paljuski tingitud ka eestlaste raske igapäevatööga. Ega peale rasket põllutööd poleks kellelgi eriti tahtmist veel tantsu lööma hakata. Laul ja pillimängu kuulamine on siis rohkem konti mööda. Rahvatantsu arengus sai oluliseks rahvusliku ärkamise aeg, kui rahvatants sai ka üheks rahvusliku identiteedi näitajaks. See toimus üheksateistkümnendal sajandil. Üheksateistkümnenda sajandi keskpaigas, kui loodi arvukalt kultuuriseltse ja pandi alus laulupeotraditsioonile, jäi rahvatants alguses rohkem tagaplaanile. Tol ajal tantsiti vaid ühte tantsu- „Kaera- Jaani“. Rahvatantsude kogumist hakkas eest vedama Eesti Üliõpilaste Sekts Oskar Kallase utsitamisel. Üheksateistkümnenda sajandi alguses otsiti Eesti oma, puhast rahvatantsu. Seda aga ei leitudki. Igas tantsus oli algupära teiste rahvaste tantsudest. Isegi „Tuljaku“ algupära seotakse slaavi tantsudega. Soovitati ka rahvatantsudesse loominguliselt suhtuda, aga nii on olnud aegade algusest peale. Pea iga tantsija on sinna midagi juurde lisanud.

Nii nagu mujalgi eesti rahvakunstis, on ka meie rahvatantsudes palju korduvaid motiive, tantsaud on rahulikud, liikumine pole väga kiire. Arvatakse, et meie rahvatantsud ongi alguse saanud ringmängudest, mida mängiti lauldes mööda rehetuba kõndides. Samuti usutakse, et esimesed rahvatantsud olid meestetantsud ja nendes matkiti mitmeid igapäevaseid tegevusi. Samas on ka teine teooria meie rahvatantsude mõõdukuse jaoks. Nimelt arvatakse, et siin võib rolli mängida fakt, et üleskirjutusi tehti just eakate inimeste ütluste põhjal ja ka nende ettenäitamise järgi. Kui aga ettenäitajal on raskusi liikumisega, ei saa ju tantski eriti tempkokas olla. Lisaks iseloomustab Eesti rahvatantsu sammude väga suur mitmekesisus. Seda isegi ühe kihelkonna piires. Igale tantsule lisati samme ja erinevaid liigutusi, nõnda pole ka ühenimelised tantsud eri kihelkondades kuigi sarnased. Tänapäeval ei tantsita väga tihti autentseid Eesti rahvatantse. Tantsud on segunenud või töödeldud, väga palju tantsitakse ka uute autorite nüüdisloomingut. Loe rohkem rahvatantsust siin: http://www.estonica.org/et