Tantsimine filmides

juni 28, 2018 Posted in Uncategorized by Inga kommentarer

Tantsimine on ülemaailmselt levinud kunstiliik, mis koosneb sihilikult valitud liigutuste kombinatsioonidest. Kindlatel liigutustel on esteetiline ja sümboolne väärtus ning need kindlad liigutuste kombinatsioonid on tunnistatud tantsuna nii tantsijate kui pealtvaatajate poolt ühes kindlas kultuuriruumis. Tantsude liigutused ja liigutuste kombinatsioonid sõltuvad oluliselt kultuuriruumist ja ajastust, mil kindel tants loodi.

Tantsimist kui kunstiliiki võib näha tänapäeval erinevatel pidudel või muudel kindlale kultuuriruumile iseloomulikkudel sündmustel, kuid ka näiteks võistluste kontekstis, teatrilavadel ning tänapäeval ka paljudes filmides. Filmid, kus võib näha erinevaid tantsustiile saab jagada kaheks: esiteks tantsufilmid, kus filmi kesksed teemad esitatakse tantsimise kaudu ja teiseks filmid, kus lihtsalt esitatakse erinevaid tantse, kuid mis ei ole tantsufilmid žanri poolest.

Tantsufilmides (nagu ka eelnevalt öeldud) kasutatakse tantsimist filmi keskse teema vaatajateni toomiseks, olenemata sellest, kas need teemad on seotud narratiivi või looga. Sellistes filmides eksisteerib koreograafia loomine tüüpiliselt ainult filmis või videol. Parimal juhul kasutavad tantsufilmid filmimise ja toimetamise võtteid, et luua filmi sündmustikku keerdkäike, reaalsuse mitmeid kihte ja emotsionaalset ning psühholoogilist sügavust.

Tantsufilme teatakse ka kui filmikunsti tõlgendust juba eksisteerivatest tantsu töödest/loomingutest, mis originaalis loodi live-ettekandeks. Kui olemasolevaid tantse muudetakse filmimise eesmärgil võib see tähendada väga paljude filmitehnikate kaasamist. Olenevalt koreograafiliste ja esitluslike muudatuste arvust, mida originaal tantsule tehakse, võib filmitud versiooni pidada ka kaamera jaoks tantsimiseks (dance for camera).

Tantsufilmide näideteks on järgmised filmid:
1996nda aasta film „Enter Achilles“ ja üks uuemaid 2005nda aasta film „Elamise Hind“ on Lloyd Newsoni loodud filmid. Tema loodud Inglismaa firma DV8 Physical Theatre on laialt tuntud lavastustest tehtud filmide poolest.
Austraalia ettevõte The Physical TV Company ja selle loojad Richard James Allen ja Karen Pearlman on tuntud aga filmide jaoks originaal tantsuteoste poolest. Nende tuntumad tööd on näiteks „No Surrender“ ja „Down Time Jaz“. Nende tööd on mitmekesised kasutades komöödiat, animatsioone ja visuaalseid efekte.
Chris Brandt on tantsufilmid viinud hoopis uutesse dimensioonidesse, luues arvutimängu tegelastel põhineva elava koreograafia abil täielikult tehislikke teoseid.

Ja siis on hulgaliselt filme, kus on kasutatud erinevaid tantsustiile.
Balletti on kasutatud näiteks filmides nagu „Must luik“ (2010) ja „Mao viimane tantsija“ (2009). On filme, mille sisu on väljamõeldis või siis ka tõsielul põhinevaid mõne kuulsa balletitantsija elust tehtud filme.
Võistlustantse on kasutatud filmides nagu „Rütm kisub kaasa“ (2006) ja „Kas tantsime?“ (2004).
Hip hop ja tänavatants on filmides pea sama populaarsed tantsustiilid kui ballett, kui mitte populaarsemad. Neid stiile on kajastatud filmides nagu „Step up“ järjestikustes filmides ja „Boogie Town“ (2012).
Konkreetseid võistlustantse on kajastatud filmides „Swing Kids“ (1993) ja „Tango“ (1998).
Sellised filmid on populaarsed kindla vaatajaskonna seas, kas siis inimesed, kes on ise nende tantsustiilidega aktiivselt seotud või on kunagi olnud. Või siis kõik inimesed, kes lihtsalt naudivad tantsukunsti igal võimalikul kujul.

Filmi Must luik DVD
Tantsufilmide all võib ehk vargsi välja tuua veel ühe kategooria. Nimelt sellised filmid, mis ei ole tantsufilmid oma žanri poolest ja mis samas ka ei keskendu ühele kindlale tantsustiilile. Vaid nendes filmides on millegi poolest filmiajaloos kuulsaks saanud tantsunumbrid või kus mõni kuulus näitleja esitab mõne tantsunumbri. Sellisteks filmideks on näiteks 1941 aasta film „Hellzapoppin’„ , mida teatakse Frankie Manningu ja lindi hop tantsustiili poolest või siis 2002 aasta film „Chicago“, mida teatakse kuulsaks saanud Cell Block Tango numbri poolest.

Draakoni tantsu abil Aasia klientide lemmikuks

maj 3, 2018 Posted in Uncategorized by Inga kommentarer

Aasia turistid on ettevõtjate seas hinnatud ning enamus neist sooviksid neid enda juurde meelitada. Vaatame, mida võttis ette üks New Yorgi kasiino, et Aasia turiste enda juurde meelitada. Olgu siinkohal mainitud, et Empire Resorts ei ole just väike kasiino, vaid selle väärtuseks loetakse pisut rohkem kui miljard eurot. Tegemist ei ole lihtsalt kasiinoga, vaid see on kasiino, hotelli ja meelelahutuskompleks. Klientide arvu suurendamisest ei olnud huvitatud mitte ainult kasiinoomanikud. New York andis osariigi majanduse elavdamiseks litsentsid kokku kolmele kasiinole, et luua Las Vegase stiilis puhkekohti.

Selleks, et meeldida Aasia mänguritele rohkem, palkas Empire endale hiina keelt rääkiva personali, Taist pärit koka ning kasutas kujundamisel feng shui põhimõtteid. Aasia populaarsed kasiino mängud nagu pai gow moodustavad umbes kolmandiku kasiinos olevatest hasartmängudest. Empire lükkas edasi ka oma avamiskuupäeva, et saaks tähistada koera aasta algust traditsioonilise draakoni tantsuga.

Hiina draakoni tants

Just see sama draakoni tants meid tegelikult seda positust kirjutama inspireeriski. Räägime draakoni tantsust nüüd lähemalt. Draakoni tantsu kasutatakse Hiina uue aasta tähistamiseks. Hiina draakonid on Hiina kultuuri sümboliks ning usutakse, et nad toovad inimestele head õnne. Seega usutakse, et mida pikem tantsiv draakon on, seda rohkem õnne see kogukonnale toob. Draakoni tantsu viivad läbi kogenud tantsijad, kes liigutavad keppide abil painduvat draakonikuju. Tantsumeeskond peab liikumatu kuju ”ellu äratama”. Draakoni eri osade liikuma panemiseks on oluline kasutada liigutamisel õiget kombinatsiooni ja õiget ajastust. Kui keegi meeskonnaliikmetest teeb kasvõi ühe vea, rikub see kogu esituse. Edukaks tantsuks peab draakoni pea liikuma koordineeritult keha liigutustega ning seda kõike tuleb teha vastavalt trummi rütmile. Suurematel tseremooniatel kasutatavate draakonite pead võivad kaaluda isegi kuni 15 kg. Samuti on äärmisel oluline draakoni saba liigutamine, sest selle liikumine peab toimuma koostöös pea liigutustega. Ka keskmise osa liigutajad peavad olema tähelepanelikud. Draakonit juhib enamasti pärlit käes hoidev isik. Koereograaf loob draakoni liigutuste kava vastavalt tantsijate oskustele ja kogemusele. Tuntumate draakoni liigutuste hulka kuuluvad pilvekoobas, veekeeris, tai chi muster, raha nõelumine, pärli otsimine, samba ümber tiirutav draakon. Pärlit jälitava draakoni muster näitab, et draakon jälitab pidevalt tarkust.

Draakoni tantsus osalemine nõuab mitmeid elemente ja oskusi. Põhioskusi on lihtne õppida, kuid asjatundlikuks esinejaks saamine nõuab pühendunud treenimist, et liigutused tuleksid meelde une pealt ning saaks luua keerulisi formatsioone – mis ei toetu ainult ühe inimese liigutustele, vaid vajab kogu meeskonna vahelist koostööd.

Üle kogu maailma korraldatakse igal aastal mitmeid draakoni tantsu võistlusi. Võistluses osalejatele on aga kehtestatud mitmeid rangeid reegleid selle kohta, milline draakon olla võib. Draakonite pead on oluliselt väiksemad, kuid need peavad kaaluma vähemalt 3 kg. Keha on valmistatud kergest alumiiniumist, pilliroost ja PVC torudest. Esinemised kestavad enamasti 8 kuni 10 minutit.

Sai vist draakoni tantsust pisikene ülevaade antud küll. Minnes veel korra tagasi loo alguse juurde, mis puudutab selle kasiino avamispidu, siis selle võib ilmselt korda läinuks lugeda küll. Kasiino külastajate hulk on olnud suhteliselt kõrge ning seda nii kohalike külastajate kui ka aasia turistide poolest. Kasiino on osutunud kohalike seas oodatust kõrgemaks. Kohalikud kohalikele pakub huvi kasiino idamaine atmosfäär. Kas kasiino säilitab oma edukuse või kas peagi külaliste huvi kasiino vastu väheneb näitab vaid aeg. Kui keegi lugejatest on näinud draakoni tantsu pealt, siis kuulaksime huviga teie kommentaare.

Üks vanemaid tantsuliike üldse on rahvatants

december 15, 2017 Posted in Uncategorized by Inga kommentarer

Rahvatants on juba iidsetest aegadest peale aidanud inimesel väljendada on tundeid ja meeleolu ning rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Samuti on rahvatants üks rahvuse identiteedi näitaja ja rahvusliku mälu väljendusvorme. Rahvatantsud on väga tugevalt seotud rahva traditsioonidega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku ja lavarahvatantsu. Pärimusliku rahvatantsu puhul antakse see tavaliselt edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Eestis on aga paljud pärimuslikud rahvatantsudki talletatud skeemide- kirjelduste abil. See on ka väga vajalik, sest nii nagu vanasti, põlvkonnalt- põlvkonnale antakse rahvatantsu edasi ehk ainult Setomaal ja Kihnus. Paljusid rahvatantse tantsitakse ajast aega, palju on aga ka selliseid rahvatantse, mis on ületanud riigi piirid. Tantsime ju meiegi valssi ja reilenderit, mis on pärit Saksamaalt ja Austriast. Samuti on paljud meist kuulnud ja kujutavad ette, mis tantsud on kadrill ja menuett, kuigi nad on pärit neljateistkümnenda – viieteistkümnenda sajandi Prantsusmaalt. Paljud seltskonnatantsud on alguse saanud rahvatantsudest ning paljud rahvatantsud massidesse läinud seltskonnatantsudest.

Eestis pole rahvatantsudel väga pikka ajalugu. Ilmselt on see paljuski tingitud ka eestlaste raske igapäevatööga. Ega peale rasket põllutööd poleks kellelgi eriti tahtmist veel tantsu lööma hakata. Laul ja pillimängu kuulamine on siis rohkem konti mööda. Rahvatantsu arengus sai oluliseks rahvusliku ärkamise aeg, kui rahvatants sai ka üheks rahvusliku identiteedi näitajaks. See toimus üheksateistkümnendal sajandil. Üheksateistkümnenda sajandi keskpaigas, kui loodi arvukalt kultuuriseltse ja pandi alus laulupeotraditsioonile, jäi rahvatants alguses rohkem tagaplaanile. Tol ajal tantsiti vaid ühte tantsu- „Kaera- Jaani“. Rahvatantsude kogumist hakkas eest vedama Eesti Üliõpilaste Sekts Oskar Kallase utsitamisel. Üheksateistkümnenda sajandi alguses otsiti Eesti oma, puhast rahvatantsu. Seda aga ei leitudki. Igas tantsus oli algupära teiste rahvaste tantsudest. Isegi „Tuljaku“ algupära seotakse slaavi tantsudega. Soovitati ka rahvatantsudesse loominguliselt suhtuda, aga nii on olnud aegade algusest peale. Pea iga tantsija on sinna midagi juurde lisanud.

Nii nagu mujalgi eesti rahvakunstis, on ka meie rahvatantsudes palju korduvaid motiive, tantsaud on rahulikud, liikumine pole väga kiire. Arvatakse, et meie rahvatantsud ongi alguse saanud ringmängudest, mida mängiti lauldes mööda rehetuba kõndides. Samuti usutakse, et esimesed rahvatantsud olid meestetantsud ja nendes matkiti mitmeid igapäevaseid tegevusi. Samas on ka teine teooria meie rahvatantsude mõõdukuse jaoks. Nimelt arvatakse, et siin võib rolli mängida fakt, et üleskirjutusi tehti just eakate inimeste ütluste põhjal ja ka nende ettenäitamise järgi. Kui aga ettenäitajal on raskusi liikumisega, ei saa ju tantski eriti tempkokas olla. Lisaks iseloomustab Eesti rahvatantsu sammude väga suur mitmekesisus. Seda isegi ühe kihelkonna piires. Igale tantsule lisati samme ja erinevaid liigutusi, nõnda pole ka ühenimelised tantsud eri kihelkondades kuigi sarnased. Tänapäeval ei tantsita väga tihti autentseid Eesti rahvatantse. Tantsud on segunenud või töödeldud, väga palju tantsitakse ka uute autorite nüüdisloomingut. Loe rohkem rahvatantsust siin: http://www.estonica.org/et

Eesti rahvatantsude vormid ja traditsioonid

november 30, 2017 Posted in Uncategorized by Inga kommentarer

Kõige vanemaks Eesti rahvatantsu vormiks on ringtants. Kuna ringtantsud pärinevad põhiliselt Põhja- Eestist ja saartelt, siis arvatakse, et nende alged on meile tulnud Skandinaaviamaadest. Ringtantsud olid nagu rituaalseks kaitseks kurjade vaimude eest. Selle rühma esindajana saaks välja tuua Kägara.

Vanemate tantsude hulka kuuluvad ka akrobaatilised tantsud ja imiteerimistantsud. Viimaste puhul jäljendatakse kas mõnda looma või lindu või siis mingit tegevust. Üheksateistkümnendal sajandil olid need rohkem naljatantsudeks. Need tantsuliigid kaotasid järk- järgult oma tähtsust, kuni neid tantsisid ainult lapsed. Siia rühma kuuluvad Pugatants, Mustlane, Kivikasukas, Karrassiim, Ristpulkade tants ja teisedki.

Enne üheksateistkümnendat sajandit kuulusid eestlaste tantsuvara hulka ka rühmatantsud. Rühmatantsudes on oluline kindel tantsijate arv ning ühine rühmas tegutsemine. Olulisemaks saavad sammud ja liikumised, enam ei jäljendata mingeid kindlaid tegevusi. Suheldakse rühmas omavahel ja ka paariti. Tuntumad rühmatantsud on Kaera- Jaan, kolmikutants, kalamees, varas, ingliska ja teisedki. Samuti kolonntants aja räditants. Rühmatantsude hulka kuuluvad ka kontratantsud, mis kuulusid Euroopa kõrgklassi tantsude hulka, kõrgklassist levisid need tantsud lihtrahva hulka ning nad põimusid rahvatantsudega. Kuna Eestis puudus omakeelne kõrgklass, siis tundub, et meie kontratantsud pärinevad pigem naaberrahvastelt, kui siinselt kõrgklassilt. Eesti rahvatantsude kontratantsud olidki levinud põhiliselt piirialadel. Nii maismaapiiril kui ka rannikualadel.

Üheksateistkümnenda sajandi alguseks oli valdavaks saanud paartants. Paartants oli rahvatantsuna olemas juba varemgi (keskajal), kuid oma ebamoraalsuse tõttu põlu all. Paartantsus on kesksel kohal eri sugudest moodustunud paarid. Nad küll suhtlevad ka teiste paaridega, aga seda vaid ringjoonise tegemiseks. Üheksateistkümnenda- kahekümnenda sajandi vahetusel oli tantsust saanud seltskondliku suhtlemise osa ja tantsiti paartantse. Teisi, vanemaid tantse tantsiti teiste lõbuks, peamiselt suurematel pidustustel, nagu näiteks pulmades. Kõige populaarsemaks paartantsuks Euroopas oli valss. Valss jõudis Eestissegi, aga seda tõlgendati eri piirkondades erinevalt ning nii tekkisid erinevad labajalavalsi variandid. Neist on kirjeldatud Mustjala madalat karutantsu, vurrsahkadit, hiiu valtsi, vanarannat. Ülejäänud variantide kohta on säilinud vaid üksikuid märkmeid omapärase tantsuviisi kohta. Seepärast tundubki, et labajalavalssi tantsis igaüks isemoodi, nii nagu jalad lubasid ja mõte ütles. Piiravaks oli vaid kohalik traditsioon, aga kõik paarid võisid põrandal keerutada tantsu isemoodi.

Teiseks väga populaarseks Euroopast siia jõudnud tantsuks oli polka. Polka sai väga kiiresti populaarseks ning tõusis kiiresti labajalavalsi kõrvale. Eesti polkad olid näiteks raabiku polka , siiripolka, pärliine, hüppajapolka, akuliina polka, koukapolka, kreispolka, tursamäe polka. Kuni möödunud sajandi kolmekümnendateni tantsiti polkat väga palju, kuid siis tõrjusid uued moetantsud polka kõrvale ( kuigi teise maailmasõjani tantsiti seda küllaltki palju). Juurde tulid  reilender, krakovjakk, padespaan, papiljonipolka ja vengerka. Neid tantse , eriti reilenderit ja padespaani oskavad siiani mõnedki eakamad inimesed. Osasid tantse, vähe sellest, et ei osata tantsida, ka ei mäleta enam keegi . vaevalt keegi mäletab, kuidas tantsida kikapuud, subotat, kuhaanuškat, karoobuskat, aissat, padekaaterit, minjooni või padipadinööri. Kuhaanušksat rääkimata. Rahvatantsude kõrval mängiti ka arvukalt ringmänge. Mõnda neist, „Me lähme rukist lõikama“ või „Kes aias“, teavad ilmselt kõik.

Kasiinod ja tantsimine

november 15, 2017 Posted in Uncategorized by Inga kommentarer

Tants võib olla nii sportlikuks kui ka seltskondlikuks meelelahutuse viisiks. Kuid tantsimine kuulub meelelahutuse juurde ka siis, kui inimene ise otseselt tantsupõrandal ei tantsi, vaid vaatab seda hoopis pealtvaatajana pealt. On väga palju pealtvaatajate jaoks efektsena näivaid tantse, mida on väga põnev pealt vaadata. Sellise näitena võib tuua näiteks flamenco.

Kuigi kasiinod on oma olemuse poolest juba ise meelelahutusasutused ning pealtnäha võib tunduda, et kui seal on mänguautomaadid, video pokkerid ja lauamängud olemas, siis ongi meelelahutuseks kõik vajalik olemas. Kuid iga kasiino puhul see nii pole. Mõni kasiino soovib meelelahutuskogemust veelgi põnevamaks ja täiuslikumaks muuta. Suurematel kasiinodel on kombeks kutsuda enda juurde esinema nii tantsijaid kui ka lauljaid. Seda kõike selle nimel, et kasiinos käimise kogemus külastajate jaoks veelgi huvitavamaks ja täiuslikumaks kujuneks. Mänguautomaadiga mängimine on ju iseenesest põnev ning kaasaegne tehnoloogia võimaldab mänguautomaatidega mängimise kogemust veel eriti põnevaks muuta. Kuid tantsu ja mänguautomaatide ühendamine võimaldab suurendada kasiinode sotsiaalset poolt ning see lisab kindlasti kasiino kogemusele ka glamuursust ja esmaklassilisust juurde. See on ka üks suuri eeliseid online kasiinode ees. Seltskondlik faktor ja võimalus muuta kasiino kogemust glamuursemaks. Kuigi online kasiinod on tänapäeval väga populaarsed, sest online kasiinos mängimiseks ei pea kodunt lahkuma ega viisakamaid riideid selga panema. Lisaks on online kasiinodes ka suurem mänguautomaatide valik, sest online kasiinodes ruumist puudust ei tule. Kuid see sama mugavus võtab ära võimaluse nautida kasiinos käiku kui kõrgklassi meelelahutust, kus inimesed saavad nautida mänguautomaate, pokkeri või ruleti laua taga teiste kasiino külastajatega juttu ajada ning vahepeal nautida vaatemängulist tantsuetteastet.

Kasiinod ja tantsimine on omavahel ka teistmoodi seotud. Kuna mänguautomaate võib teha põhimõtteliselt mistahes soovitud teemal, siis ei tule see ka ilmselt üllatusena, et leidub ka tantsimise teemalisi mänguautomaate. Tavalises kasiinos on mänguautomaatide valik ruumi mõõtmetega piiratud. Kuid online kasiinos sellised piirangud puuduvad. Seega, kui tavalisest kasiinost ei pruugi tantsimise teemalist mängu leida, siis mõnes vähegi suurema mänguautomaatide ehk slottide valikuga online kasiinost võib mõne taolise ikka leida. Mõne sellise näitena võib tuua välja slotid Dancing Dragons, Flame Dancer ja Tropic Dancer. Kuid mida tantsu teemalised mänguautomaadid endast kujutavad? Kõige ilmselgem on muidugi see, et mänguautomaatides kasutatakse tantsu temaatikat. Taustaks võib olla näiteks tantsulava ning ketastel saab kasutada tantsijate või muid tantsuga seotud sümboleid. Lisaks kasutatakse sageli ka tantsimisega seotud boonuste nimesid. Mänge saab vürtsitada ka tantsimisega seotud vaheklippidega. Ning neljanda võimalusena saab välja tuua vastava muusika kasutamise. Ilma muusikata oleks päris igav mänguautomaadiga mängida, kuid õigete palade valik annab mängukogemusele kahtlemata oluliselt juurde. Lisateavet mänguautomaatide ja kasiino kohta leiate siit: https://casinoonline.casino/et/manguautomaadid