Üks vanemaid tantsuliike üldse on rahvatants

december 15, 2017 Posted in Uncategorized by Inga kommentarer

Rahvatants on juba iidsetest aegadest peale aidanud inimesel väljendada on tundeid ja meeleolu ning rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Samuti on rahvatants üks rahvuse identiteedi näitaja ja rahvusliku mälu väljendusvorme. Rahvatantsud on väga tugevalt seotud rahva traditsioonidega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku ja lavarahvatantsu. Pärimusliku rahvatantsu puhul antakse see tavaliselt edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Eestis on aga paljud pärimuslikud rahvatantsudki talletatud skeemide- kirjelduste abil. See on ka väga vajalik, sest nii nagu vanasti, põlvkonnalt- põlvkonnale antakse rahvatantsu edasi ehk ainult Setomaal ja Kihnus. Paljusid rahvatantse tantsitakse ajast aega, palju on aga ka selliseid rahvatantse, mis on ületanud riigi piirid. Tantsime ju meiegi valssi ja reilenderit, mis on pärit Saksamaalt ja Austriast. Samuti on paljud meist kuulnud ja kujutavad ette, mis tantsud on kadrill ja menuett, kuigi nad on pärit neljateistkümnenda – viieteistkümnenda sajandi Prantsusmaalt. Paljud seltskonnatantsud on alguse saanud rahvatantsudest ning paljud rahvatantsud massidesse läinud seltskonnatantsudest.

Eestis pole rahvatantsudel väga pikka ajalugu. Ilmselt on see paljuski tingitud ka eestlaste raske igapäevatööga. Ega peale rasket põllutööd poleks kellelgi eriti tahtmist veel tantsu lööma hakata. Laul ja pillimängu kuulamine on siis rohkem konti mööda. Rahvatantsu arengus sai oluliseks rahvusliku ärkamise aeg, kui rahvatants sai ka üheks rahvusliku identiteedi näitajaks. See toimus üheksateistkümnendal sajandil. Üheksateistkümnenda sajandi keskpaigas, kui loodi arvukalt kultuuriseltse ja pandi alus laulupeotraditsioonile, jäi rahvatants alguses rohkem tagaplaanile. Tol ajal tantsiti vaid ühte tantsu- „Kaera- Jaani“. Rahvatantsude kogumist hakkas eest vedama Eesti Üliõpilaste Sekts Oskar Kallase utsitamisel. Üheksateistkümnenda sajandi alguses otsiti Eesti oma, puhast rahvatantsu. Seda aga ei leitudki. Igas tantsus oli algupära teiste rahvaste tantsudest. Isegi „Tuljaku“ algupära seotakse slaavi tantsudega. Soovitati ka rahvatantsudesse loominguliselt suhtuda, aga nii on olnud aegade algusest peale. Pea iga tantsija on sinna midagi juurde lisanud.

Nii nagu mujalgi eesti rahvakunstis, on ka meie rahvatantsudes palju korduvaid motiive, tantsaud on rahulikud, liikumine pole väga kiire. Arvatakse, et meie rahvatantsud ongi alguse saanud ringmängudest, mida mängiti lauldes mööda rehetuba kõndides. Samuti usutakse, et esimesed rahvatantsud olid meestetantsud ja nendes matkiti mitmeid igapäevaseid tegevusi. Samas on ka teine teooria meie rahvatantsude mõõdukuse jaoks. Nimelt arvatakse, et siin võib rolli mängida fakt, et üleskirjutusi tehti just eakate inimeste ütluste põhjal ja ka nende ettenäitamise järgi. Kui aga ettenäitajal on raskusi liikumisega, ei saa ju tantski eriti tempkokas olla. Lisaks iseloomustab Eesti rahvatantsu sammude väga suur mitmekesisus. Seda isegi ühe kihelkonna piires. Igale tantsule lisati samme ja erinevaid liigutusi, nõnda pole ka ühenimelised tantsud eri kihelkondades kuigi sarnased. Tänapäeval ei tantsita väga tihti autentseid Eesti rahvatantse. Tantsud on segunenud või töödeldud, väga palju tantsitakse ka uute autorite nüüdisloomingut. Loe rohkem rahvatantsust siin: http://www.estonica.org/et

Eesti rahvatantsude vormid ja traditsioonid

november 30, 2017 Posted in Uncategorized by Inga kommentarer

Kõige vanemaks Eesti rahvatantsu vormiks on ringtants. Kuna ringtantsud pärinevad põhiliselt Põhja- Eestist ja saartelt, siis arvatakse, et nende alged on meile tulnud Skandinaaviamaadest. Ringtantsud olid nagu rituaalseks kaitseks kurjade vaimude eest. Selle rühma esindajana saaks välja tuua Kägara.

Vanemate tantsude hulka kuuluvad ka akrobaatilised tantsud ja imiteerimistantsud. Viimaste puhul jäljendatakse kas mõnda looma või lindu või siis mingit tegevust. Üheksateistkümnendal sajandil olid need rohkem naljatantsudeks. Need tantsuliigid kaotasid järk- järgult oma tähtsust, kuni neid tantsisid ainult lapsed. Siia rühma kuuluvad Pugatants, Mustlane, Kivikasukas, Karrassiim, Ristpulkade tants ja teisedki.

Enne üheksateistkümnendat sajandit kuulusid eestlaste tantsuvara hulka ka rühmatantsud. Rühmatantsudes on oluline kindel tantsijate arv ning ühine rühmas tegutsemine. Olulisemaks saavad sammud ja liikumised, enam ei jäljendata mingeid kindlaid tegevusi. Suheldakse rühmas omavahel ja ka paariti. Tuntumad rühmatantsud on Kaera- Jaan, kolmikutants, kalamees, varas, ingliska ja teisedki. Samuti kolonntants aja räditants. Rühmatantsude hulka kuuluvad ka kontratantsud, mis kuulusid Euroopa kõrgklassi tantsude hulka, kõrgklassist levisid need tantsud lihtrahva hulka ning nad põimusid rahvatantsudega. Kuna Eestis puudus omakeelne kõrgklass, siis tundub, et meie kontratantsud pärinevad pigem naaberrahvastelt, kui siinselt kõrgklassilt. Eesti rahvatantsude kontratantsud olidki levinud põhiliselt piirialadel. Nii maismaapiiril kui ka rannikualadel.

Üheksateistkümnenda sajandi alguseks oli valdavaks saanud paartants. Paartants oli rahvatantsuna olemas juba varemgi (keskajal), kuid oma ebamoraalsuse tõttu põlu all. Paartantsus on kesksel kohal eri sugudest moodustunud paarid. Nad küll suhtlevad ka teiste paaridega, aga seda vaid ringjoonise tegemiseks. Üheksateistkümnenda- kahekümnenda sajandi vahetusel oli tantsust saanud seltskondliku suhtlemise osa ja tantsiti paartantse. Teisi, vanemaid tantse tantsiti teiste lõbuks, peamiselt suurematel pidustustel, nagu näiteks pulmades. Kõige populaarsemaks paartantsuks Euroopas oli valss. Valss jõudis Eestissegi, aga seda tõlgendati eri piirkondades erinevalt ning nii tekkisid erinevad labajalavalsi variandid. Neist on kirjeldatud Mustjala madalat karutantsu, vurrsahkadit, hiiu valtsi, vanarannat. Ülejäänud variantide kohta on säilinud vaid üksikuid märkmeid omapärase tantsuviisi kohta. Seepärast tundubki, et labajalavalssi tantsis igaüks isemoodi, nii nagu jalad lubasid ja mõte ütles. Piiravaks oli vaid kohalik traditsioon, aga kõik paarid võisid põrandal keerutada tantsu isemoodi.

Teiseks väga populaarseks Euroopast siia jõudnud tantsuks oli polka. Polka sai väga kiiresti populaarseks ning tõusis kiiresti labajalavalsi kõrvale. Eesti polkad olid näiteks raabiku polka , siiripolka, pärliine, hüppajapolka, akuliina polka, koukapolka, kreispolka, tursamäe polka. Kuni möödunud sajandi kolmekümnendateni tantsiti polkat väga palju, kuid siis tõrjusid uued moetantsud polka kõrvale ( kuigi teise maailmasõjani tantsiti seda küllaltki palju). Juurde tulid  reilender, krakovjakk, padespaan, papiljonipolka ja vengerka. Neid tantse , eriti reilenderit ja padespaani oskavad siiani mõnedki eakamad inimesed. Osasid tantse, vähe sellest, et ei osata tantsida, ka ei mäleta enam keegi . vaevalt keegi mäletab, kuidas tantsida kikapuud, subotat, kuhaanuškat, karoobuskat, aissat, padekaaterit, minjooni või padipadinööri. Kuhaanušksat rääkimata. Rahvatantsude kõrval mängiti ka arvukalt ringmänge. Mõnda neist, „Me lähme rukist lõikama“ või „Kes aias“, teavad ilmselt kõik.

Kasiinod ja tantsimine

november 15, 2017 Posted in Uncategorized by Inga kommentarer

Tants võib olla nii sportlikuks kui ka seltskondlikuks meelelahutuse viisiks. Kuid tantsimine kuulub meelelahutuse juurde ka siis, kui inimene ise otseselt tantsupõrandal ei tantsi, vaid vaatab seda hoopis pealtvaatajana pealt. On väga palju pealtvaatajate jaoks efektsena näivaid tantse, mida on väga põnev pealt vaadata. Sellise näitena võib tuua näiteks flamenco.

Kuigi kasiinod on oma olemuse poolest juba ise meelelahutusasutused ning pealtnäha võib tunduda, et kui seal on mänguautomaadid, video pokkerid ja lauamängud olemas, siis ongi meelelahutuseks kõik vajalik olemas. Kuid iga kasiino puhul see nii pole. Mõni kasiino soovib meelelahutuskogemust veelgi põnevamaks ja täiuslikumaks muuta. Suurematel kasiinodel on kombeks kutsuda enda juurde esinema nii tantsijaid kui ka lauljaid. Seda kõike selle nimel, et kasiinos käimise kogemus külastajate jaoks veelgi huvitavamaks ja täiuslikumaks kujuneks. Mänguautomaadiga mängimine on ju iseenesest põnev ning kaasaegne tehnoloogia võimaldab mänguautomaatidega mängimise kogemust veel eriti põnevaks muuta. Kuid tantsu ja mänguautomaatide ühendamine võimaldab suurendada kasiinode sotsiaalset poolt ning see lisab kindlasti kasiino kogemusele ka glamuursust ja esmaklassilisust juurde. See on ka üks suuri eeliseid online kasiinode ees. Seltskondlik faktor ja võimalus muuta kasiino kogemust glamuursemaks. Kuigi online kasiinod on tänapäeval väga populaarsed, sest online kasiinos mängimiseks ei pea kodunt lahkuma ega viisakamaid riideid selga panema. Lisaks on online kasiinodes ka suurem mänguautomaatide valik, sest online kasiinodes ruumist puudust ei tule. Kuid see sama mugavus võtab ära võimaluse nautida kasiinos käiku kui kõrgklassi meelelahutust, kus inimesed saavad nautida mänguautomaate, pokkeri või ruleti laua taga teiste kasiino külastajatega juttu ajada ning vahepeal nautida vaatemängulist tantsuetteastet.

Kasiinod ja tantsimine on omavahel ka teistmoodi seotud. Kuna mänguautomaate võib teha põhimõtteliselt mistahes soovitud teemal, siis ei tule see ka ilmselt üllatusena, et leidub ka tantsimise teemalisi mänguautomaate. Tavalises kasiinos on mänguautomaatide valik ruumi mõõtmetega piiratud. Kuid online kasiinos sellised piirangud puuduvad. Seega, kui tavalisest kasiinost ei pruugi tantsimise teemalist mängu leida, siis mõnes vähegi suurema mänguautomaatide ehk slottide valikuga online kasiinost võib mõne taolise ikka leida. Mõne sellise näitena võib tuua välja slotid Dancing Dragons, Flame Dancer ja Tropic Dancer. Kuid mida tantsu teemalised mänguautomaadid endast kujutavad? Kõige ilmselgem on muidugi see, et mänguautomaatides kasutatakse tantsu temaatikat. Taustaks võib olla näiteks tantsulava ning ketastel saab kasutada tantsijate või muid tantsuga seotud sümboleid. Lisaks kasutatakse sageli ka tantsimisega seotud boonuste nimesid. Mänge saab vürtsitada ka tantsimisega seotud vaheklippidega. Ning neljanda võimalusena saab välja tuua vastava muusika kasutamise. Ilma muusikata oleks päris igav mänguautomaadiga mängida, kuid õigete palade valik annab mängukogemusele kahtlemata oluliselt juurde. Lisateavet mänguautomaatide ja kasiino kohta leiate siit: https://casinoonline.casino/et/manguautomaadid

Kuuba salsa ehk kasiino tants

september 13, 2017 Posted in Uncategorized by Inga kommentarer

Maailmas on väga palju erinevaid tantse ja enamikul neist on ka palju alavorme. Tantsimine on kultuuri oluliseks osaks ning samuti on see ka suurepärane meelelahutuse viis. Selle meelt lahutavat omadust saab tunnetada nii kogenud tantsijate esitlusi vaadates kui ka oma enda partneriga tantsides. Tantsimine aitab ennast välja elada, võimaldab oma partnerile lähedustunnet pakkuda. Kui peaksid olema vallaline, siis on tantsimine üks võimalustest, kuidas endale tulevast kaasat leida. Seda nimekirja saaks aina pikemaks teha. Kuid räägime natuke ühest põnevast tantsust, mida Euroopas veel väga ei tunta, kuid mis ehk ühel päeval ka meieni jõuab.

Kuubas on üheks suhteliselt populaarseks tantsuks Kuuba stiilis salsa, mida tuntakse ka kasiino nime all. Selle tantsu võidukõik algas 1970ndatel. Paljud kuubalased peavad kasiinosid ja seal mänguautomaatidega mängimist sotsiaalse elu ja kultuuri osaks.

Kuid mis annab sellele tantsule oma võlu, ei ole mitte selle tantsutehnika, vaid solisti rikkalik afro-kuuba tantsusõnavara. Pealaulja võib kasutada mõne varasemalt tuntud laulu sõnu, kuid sageli improviseeritakse kohapeal, liites laulusõnad liigutuste, žestide ja sammudega.

Kuuba salsa ehk kasiino tants

Reeglina tantsitakse seda paaris ning tegemist on mehe ja naise vahelise mänguga. Suur osa kasiino salsa liigutustest põhineb afro-kariibi kultuuril, pannes olulist rõhku seksuaalsusele, õrritamisele ja igapäevastele kogemustele. Seda tantsitakse peamiselt Ladina-Ameerikas, Kuubas ja Venetsueelas, kuid see on hakanud koguma populaarsust ka Euroopas ja mõnes Aasia piirkonnas.

Kasiino ei pea olema kohaks, kus ainult oma raha maha mängida. Kasiinosse ei tasu üldse minna lootuses, et sealt oma rahalistele muredele lahenduse võib leida. Kasiino on meelelahutuskoht. Seal tuleb säilitada kainet mõistust ning mängida vastutustundlikult. Mängi mõnda lauamängu või kaardimängu. Mine mõne mänguautomaadi juurde ja vaata, milliseid põnevaid slotte seal on. Kuluta mängides ainult nii palju raha, kui see võimalik on ilma, et see su edasist toimetulekut mõjutaks. Olles teinud mõned mängud, saab teistega sotsialiseeruda. Võta klaasike šampanjat või midagi muud ja aja teistega juttu. Ehk on kasiinosse tellitud ka mõni esineja ja saab lava kõrvalt ka mõnda tantsuetendust vaadata. See kõik oleks online kasiinodes mängimisele heaks vahelduseks.

Kahjuks Eestis Kuuba salsat ei esitata. Vähemalt puudub info, et kuskil seda esitatud oleks. Et saada Kuuba salsat täiel rinnal nautida, just sellisel kujul nagu see olema peaks, siis tuleks selleks minna kas mõnda Euroopa suurlinna või siis Ladina-Ameerikasse. Sealt leiab suuri kasiinosid, mis saavad tänu oma suurele klientuurile korraldada uhkeid esinemisi. Kuuba salsa on Euroopa kultuuriruumi mõistes vägagi eksootiline tants ning sellise šõu korral ei pea kartma, et kohad välja müümata jääksid. Tuleb hoopis vaadata, et suure nõudluse tõttu ise kohast ilma ei jääks.

Iluvõimlemisest tänavatantsu juurde?

juli 25, 2017 Posted in Uncategorized by Inga kommentarer

Agnes on 16 aastat vana neiu. Kui ta oli väiksem, tegeles ta mitu aastat iluvõimlemisega ja siis, kui tema senine treener ära läks ja uus asemele tuli, kes talle üldse ei meeldinud, jättis ta selle hobiga tegelemise katki. Hiljem ta proovis veel aasta aega iluvõimlemisega tegeleda, kuid vahele jäänud aastad andsid tunda, painduvus ega miski muugi ei olnud enam sama ja kõik tuli väga raskelt. Tüdrukutega, kes olid pisikesest peale järjest sellel alal olnud aktiivsed, nendega võrdseks ta enam ei saanud ja seepärast tegid trennidki tal ainult enesetunnet halvemaks ning nii ta sellest siis loobuski.

Nüüd ta otsis uut väljendust, mis viisil veidi enda füüsilist aktiivsust tõsta. Ning olgu põhjendused millised tahes, otsustas ta minna tänavatantsu trenni. See oli küll seniste tegevuste suhtes totaalne kannapööre: varvassussid, kurikad, lindid ja rõngad asendati tossudega ning liibuvad riided ja trikood asendusid lohvakate dresside ja suurte, väga laiade T-särkidega. Muusika, mille saatel tänavatantsu trennis tantsiti, oli samuti täiesti erinev varasematest iluvõimlemise trennidest – nüüd käisid trennid RnB, hiphopi, house ja muude taoliste muusikastiilide taustal.

Agnes läks esimesse tänavatantsu trenni mitu nädalat hiljem, kui sügisel selle trenniga alustati ning see jättis ta kohe alguses veidike halba seisu. Alguses ei olnud isegi hullu, soojenduse osas oli igal juhul igas trennis sedasi, et treener tegi ette suvalisi harjutusi suvalises järjekorras. Lihtsalt tuli harjuda sellega, et välja sirutamised ja graatsilised liigutused ei olnud enam teemas. Nüüd olid tantsuliigutused järsemad, laiemad, poisilikumad, aga ka vabamad.

Raskem osa seisnes selles, et trennides õpiti ühiselt ära kindla koreograafiaga tantse ja kuna Agnes liitus trenniga hiljem, siis oli esimeses trennis peale soojendust järsku hetk, kus treener pani muusika peale ja teised tantsisid tantsu äraõpitud kohani ära ning Agnes pidi lihtsalt seisma ja vaatama. Hea küll, ta otsustas siis, et kohe alla ka ei anna. Õppis siis sealt koos teistega edasi, kust maalt nemadki ja see osa talle täitsa meeldis. Aga kuigi ta trenni lõpuks oli palju õppinud, jäi siiski vajadus teiste kahe nädalaga õpitu järgmiste trennidega ka ise selgeks saada.

Mida rohkem Agnes tänavatantsu trennides käis, seda rohkem talle see tantsustiil meeldima hakkas. Õige pea jõudis ta teistele järele ja muutus trennides üha enesekindlamaks. Ka tema enda playlistides hakkas muusika järjest muutuma. Aastaga leidis ta sealt trennist endale palju sõpru, õppis taas rühmavaimu ja koostöö rõõmu tundma, muutus ka üldiselt palju enesekindlamaks ja tundis, et nii ta rüht, koordinatsioon kui muusika tunnetus muutusid üha paremaks. Peale aastat ta enam tänavatantsu trenni ei läinud, ta leidis uued väljakutsed, aga sellest aastast õppis ta palju ja samuti jäi palju häid mälestusi.

dance latvia